neljapäev, september 14, 2006

arvutitest

Aeg-ajalt tundub mulle, et ka arvutitel on hingeelu ja kindlasti elab nendes nii mõnigi kratt. Kuhu need kratid ikka maailmast kadunud on? Kindlasti kükitab neid nii mõneski varjulises kohas hulgim. Ja milline mõnus peidupaik on üks arvuti või muu tehniline riistapuu. Nii kui hakkad asjadesse suhtuma üleolevalt ja usud, et saad kõigega hakkama näidatakse sulle koht kätte. Näiteks täna otsustas õpetajate toa printer loobuda võrguprinteri rollist ja jätkata oma elu lokaalprinterina. Kõik juhtmed paistsid ühenduses olevat ja koristaja pole ka saanud oma mopiga mitu päeva üleujutusi korraldada, aga ometi printer keeldus printimast. Püüdsin kolmveerand tundi printerile selgeks teha, et ta on võrguprinter, aga ta ei jäänud mind uskuma. Küllap on see liigne töö ta ära väsitanud ja ta oli oma otsuse teinud. Lõpuks tõstsin käed ja andsin selleks korraks alla. Äkki hommik on õhtust targem.
Homme hakkan arvutiklassi arvuteid uuesti kokku panema ja ma mõtlen hirmuga, mis üllatused mind seal võivad tabada. Juhtmeid ja ühendusi on nii palju, et tekib kerge hirm. Esmaspäevak tellisin MicroLinki kohale, et taastada meie ühendus maailmaga. Loodetavasti on kratid heatahtlikud ja koostööaltid.

Kommentaare ei ole: