pühapäev, september 24, 2006

Kristjanist

Suvel kohtusin ühel õhtul Tallinna vanalinnas ühe väliseestlasega, kes on pärit Bostonist. Tema nimi on Kristjan Varnik. Tegemist on noore eestlasega, kes eesti keelt ei räägi. Tõsi küll tal olid iga päev eesti keele tunnid ja sellest oli kindlasti keele omandamisel kasu. Kohalikest ei ole keele õppimisel eriti kasu, sest kõik lähevad väga kergesti inglise keelele üle. Tegin talle ettepaneku tulla kooli kohtuma lastega. Olen igal aastal püüdnud neljandale klassile mõne inglise keelt rääkiva külalise kutsuda. Sellised kohtumised on alati olnud toredad. Kristjan oli nõus tulema ja lõpptulemusena veetis ta koolis terve päeva. Õpilased olid väga tublid ning esitasid hulgaliselt küsimusi. Peale inglise keele tundi jäi Kristjan veel eesti keele ja matemaatika tundi ning läks hiljem lastega koos muuseumisse. Koduse tööna pidid õpilased kirjutama Kristjanist kokkuvõtte oma ajaveebi. Üheksat kokkuvõtet ma juba lugesin, ülejäänud peavad kokkuvõtte esitama klassis.

kolmapäev, september 20, 2006

kiired päevad

Koolis on praegu väga kiireks läinud. Mina ei saa olla oma klassis, sest meile tehti seina uus uks. See uks näeb välja nagu aken ja meenutab mulle kirikut. Väga ilus - männid ja sinine taevas paistab. Ja klass muutus palju valgemaks. Veel on vaja kogu see tolm ära koristada, aga vast järgmisest nädalast saab juba rahus tööd teha.
Ühe projektina teeme praegu filmi sellest, kuidas puutetahvel on meie elu paremaks ja huvitavamaks muutnud. Filmisin 1. klassi ja 2. klassi. Huvitav, et eelmisel kevadel tuli see tahvlile kirjutamine paremini välja. Praegu jäi mulje, et vana hea klassitahvel tegi oma töö paremini ära. Eks montaaž peab näitama seda, mis eesmärgiks oli. Tahaks veel filmida muusikaõpetust ja kunsti. Kokku peaks tulema 4 minutit sisutihedat reklaami puutetahvlile.

pühapäev, september 17, 2006

nädalavahetus

Nädalavahetus peaks olema puhkamise jaoks, aga enamasti kujuneb sellest aeg, mil teha ära kõik need asjad, mis tegemata. Ja samas tahaks lihtsalt niisama olla. Mina puhkan kõige paremini metsas. Lihtsalt vilistan vanamema koera kaasa ja siis me lähme. Alguses mäest alla ning üles lõkke juurde. Hakkavad paistma esimesed kuused. Nüüd tuleb väga armas metsarada, ääres kiviaed. Kõik kivid siit samast põllult, esivanemate poolt kohale veetud. Siis hargneb tee kaheks. Üks haru viib värava alla sõnajalgadesse, aga meie läheme teist teed pidi, mis viib kivitrummini. Seal uurime natuke veeseisu ja Berti saab teha ühe jahutava supluse. Edasi tuleb kõige raskem etapp - kahe kõrgepingeliinialune võsa, mis on igal aastaajal ning aastal erinevas kasvamisjärgus. Aga saab läbitud seegi ja juba paistabki Härgvõhma väli. Huvitav, millest selline nimi. Kui päike paistab, on päris palav üle selle välja Linnamäe laane poole jalutada, aga tore on teada, et laanes on jahe ning mõnus. Ning ongi akud laetud ja hingel hea.

neljapäev, september 14, 2006

arvutitest

Aeg-ajalt tundub mulle, et ka arvutitel on hingeelu ja kindlasti elab nendes nii mõnigi kratt. Kuhu need kratid ikka maailmast kadunud on? Kindlasti kükitab neid nii mõneski varjulises kohas hulgim. Ja milline mõnus peidupaik on üks arvuti või muu tehniline riistapuu. Nii kui hakkad asjadesse suhtuma üleolevalt ja usud, et saad kõigega hakkama näidatakse sulle koht kätte. Näiteks täna otsustas õpetajate toa printer loobuda võrguprinteri rollist ja jätkata oma elu lokaalprinterina. Kõik juhtmed paistsid ühenduses olevat ja koristaja pole ka saanud oma mopiga mitu päeva üleujutusi korraldada, aga ometi printer keeldus printimast. Püüdsin kolmveerand tundi printerile selgeks teha, et ta on võrguprinter, aga ta ei jäänud mind uskuma. Küllap on see liigne töö ta ära väsitanud ja ta oli oma otsuse teinud. Lõpuks tõstsin käed ja andsin selleks korraks alla. Äkki hommik on õhtust targem.
Homme hakkan arvutiklassi arvuteid uuesti kokku panema ja ma mõtlen hirmuga, mis üllatused mind seal võivad tabada. Juhtmeid ja ühendusi on nii palju, et tekib kerge hirm. Esmaspäevak tellisin MicroLinki kohale, et taastada meie ühendus maailmaga. Loodetavasti on kratid heatahtlikud ja koostööaltid.

esmaspäev, september 11, 2006

ilus ilm

Sügis võib ka päris tore aastaaeg olla, kui on soe ja mõnus olla. Täna oli just selline ilm - viimane võimalus patareisid talveks laadida. Koolis käib ikka veel remont ja täna kolisime ajutiselt muusikaklassi, sest arvutiklassi värviti. Neljapäevaks lubati valmis jõuda. Saab näha, kas see nii läheb. Kui ilus ilm jätkub on palju mõnusam muidugi õues olla. Las need masinad ootavad.

pühapäev, september 10, 2006

näitusest

KUMUs on praegu näitus Paul ja Kristjan Rauast. Käisin seda laupäeval teist korda vaatamas. Tegelikult tulebki näituseid mitu korda vaadata, sest esimesel korral saad ainult ülevaate ja süveneda tavaliselt ei jõua. Peale teistkordset vaatamist võin kindlalt öelda, et Paul Raud meeldib mulle kunstnikuna rohkem kui Kristjan Raud. Tegemist oli kaksikvendadega, kellest üks pühendus maalile ja teine joonistusele. Kristjan on eelkõige tuntud "Kalevipoja" illustraatorina ja tema tööde kompositsioon on küllalt omapärane ning huvitav, kuid värvi ta ei taju ja joonistustes on küllalt palju naivismi. Paul oli minu jaoks täielik üllatus. Ma ei teadnud temast kui kunstnikust suurt midagi, aga selgus, et tegemist on igati meisterliku maalijaga. Eriti head olid poolikud etüüdid. Mõned valmis maalid mõjusid liialt lakutuna. Pintslilöögid ning koloriit olid vaimustavad. Lisaks töödele sai vaadata kahte dokumentaalfilmi, mida ma kahjuks teha ei jõdnud. Tore, et KUMU lisaks püsiekspositsioonile ka ajutisi näituseid korraldab. Nii on sellesse majja põhjust jälle ja jälle minna. Igati väärt koht Lasnamäe külje all, kus täiuslikult aega veeta.

neljapäev, september 07, 2006

elu ilma arvutita

Nüüd saame siis koolis proovida, kuidas oli elu 20 aastat tagasi, kui arvuti oli haruldane ja internetti polnudki. Tundub, et akende vahetamine arvutiklassis venib, sest aknalaudu veel pole. Päris tore on jälle raamatute ning ajalehtede juurde pöörduda. No näiteks Oskar Lutsu "Kevade" on üks väärt teos, mida ikka ja jälle üle lugeda. Kas see on just kõige sobivam raamat 4. klassile, on iseküsimus.

kolmapäev, september 06, 2006

kolimine

Täna oli siis see päev, kui arvutiklass tuli arvutitest tühjaks teha. Hommikul vara alustasin ja kella kaheks oli valmis. Õpetajad aitasid arvuteid tassida ja minu õpilastest oli ka suur abi. Eriti tubli oli Edgar, kes aitas mul kõike kinni teipida. Serveri lülitasin üldse välja ja nüüd oleme kuni teisipäevani maailmast ära lõigatud. Saab oma mõtteid mõelda ning taevast vaadata.

teisipäev, september 05, 2006

Sügisesed ilmad on ikka väga muutlikud. Praegu paistab päike ja taevas on sinine. Mõned üksikud valged pilvetutid ainult sõuavad ringi. Siis äkki aga ilmub ei tea kust must ning ähvardav vihmapilv ja algab sadu. Sel sügisel enamasti padusadu. Ei tea kas loodus teeb tasa seda, mis suvel tegemata jäi.

esmaspäev, september 04, 2006

esimene koolipäev

Täna algas siis päriselt kool. Päris raske on jälle klassi ees seista ja hääl kippus ka kaduma. Klass on mul väga tore - 15 innukat õpilast, kellega ma loodan sel aastal väikeseid ning suuri imesid korda saata. Alustame päevikupidamisega ja eks minagi pean eeskuju näitama ning iga päev 5 lauset kirja panema. Loodetavasti saame me üksteisest ja iseendast rohkem teada.